19.02.2016 Äripäev
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/19/kunsti-sidumine-kinnisvaraga-tostab-selle-väärtust
Kunst maja seinal tõstab selle väärtust
19. veebruar 2016, 10:45, Arhitekt Veronika Valk
Ehkki supergraafikat on majade seintel veel vähe näha, tõstab läbi mõeldud kunsti ja kinnisvara sidumine kinnisvaraspetsialistide hinnangul objekti väärtust.
Paraku on hea autori kunstiteos kallis lahendus, mida ei saa endale kõik kinnistuomanikud lubada. Linnapildi elavamaks muutmisele ei aita kaasa ka eestlase konservatiivsus, kirjutab 22. veebruari Äripäev kinnisvara rubriigis.
Arhitekti Veronika Valgu sõnul elavdab tasemel ja õigel ajal õiges kohas kasutatud supergraafika tublisti linnaruumi. "Nagu olen kohanud teistes Euroopa linnades – Berliinis, Barcelonas, Milanos, New Yorgis, Tel Avivis ja mujalgi," loetles ta eeskujusid.
Eesti tänavakunsti juured peituvad Valgu sõnul ühtepidi nõukogude perioodi paneelelamute otsaseinte pannoodes, teisalt rahvusvahelise tänavakunsti mõjudes, mis on ka meile jõudnud. "Huvitavam osa maailma tänavakunstist on selline, mis suhestub ümbritsevaga nutikal ja humoorikal moel," märkis Valk. Ka (sotsiaal)reklaami kampaaniad võivad tema sõnul kohati toimida nagu hea tänavakunst. "See paneb mõtlema ja täidab seega suuremat ülesannet, kui tarbimise suurendamisele orienteeritud kommertsreklaam."
Mis on mis?
Supergraafika
· Suuremõõtmeline graafiline või maalitud seinakaunistus-maaling, mille tegemisel kasutatakse trafarette, šabloone, värvipüstoleid, värvirulle, pintsleid jms.
· Aluspinnad on eri siledusastmega krohvitud pinnad.
· Legaalne teos, mille kavand on kooskõlastatud ehitise omaniku ning Tallinna puhul linnavalitsuse linnakujunduse komisjoniga.
· Supergraafikat saab kasutada eri hoonetel ja eri materjalil. Tallinnas on supergraafika näiteks Lilleküla tunnelis, Ülemiste seinal, projektis "Lasnamägi värviliseks“, Võrus on elumajad Navitrolla piltidega.
· Euroopas on kunstide sünteesi hea näide MVRDV arhitektide kavandatud Markthal Rotterdamis, kus 11 000 ruutmeetri suuruse teose autorid on Arno Coenen ja Iris Roscam.
Valgu hinnangul aitab supergraafika elavdada elukeskkonda, mis muidu mõjub üleliia monotoonsena. "Paneelrajoonidesse on ju monumentaalne tänavakunst algselt lausa sisse kavandatud – võtame kas või Mustamäe vanimas osas paiknevate paneelmajade otsaseinte pannood."
Graafikal ja graafikal on vahe
Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul sõltub graafika mõju selle kvaliteedist. "Graafikal ja graafikal on vahe," märkis Sooman. Ta tõi näiteks, et Mustamäel Akadeemia teel majadel paiknevad nõukogudeaegsed sõpruse sümbolid hoonete väärtust kindlasti ei tõsta.
Sooman tõdes, et kui müügil on kaks muidu sarnast hoonet, millest üks on värviline ja teine hall, valib enamik ostjaid siiski esimese. "Seega võib öelda, et kui graafika näeb hea välja, see kindlasti pigem tõstab objekti väärtust. Inimene ostab ju silmadega."
Kui nõukogude aja lõpul tekkisid trammidele esimesed värvilised reklaamid, oli mõni kodanik selle maitsetuse pärast lausa hüsteerias, meenutab Sooman. "Samas need, kes olid väljastpoolt Eestisse tulnud, ütlesid, et see elavdab muidu väga halli linnapilti," tõi ta võrdluse. Linnapildi hallus pole tema sõnul aga siiani kadunud. "Olgem ausad, suur osa meie linnapildist on igava väljanägemisega," tunnistas ta. "Graafika või muud sorti hästi läbi mõeldud kunst tõstab kinnisvara väärtust, just stiilselt lahendatud kunsti ja kinnisvara sidumine. Miks mitte isegi graffiti," lisas ta. Hästi sobituks linnapilti näitiks Navitrolla naivism - kaelkirjak, pilved ja puud maja seintel.
Vanade hoonete puhul pidurdab supergraafika kasutamist eelkõige rahaline aspekt. "Kunsti ei maksa keegi kinni. Renoveerimist vajavas hoones elab terve läbilõige rahvastikust - vanu ja noori, rikkaid ja vaeseid. Kui graafika maksab 5000 eurot ja see tähendab igakuiseid suuremaid makseid elanike jaoks, valivad inimesed sageli eluks hädavajalikumad kulud, kas või näiteks rohud," kirjeldas ta.
Uute hoonete puhul takerdub otsus sageli suutmatusse kokku leppida. "Sageli ollakse plaaniga nõus niikua, kuni otsustajad istuvad laua taha, et asjas täpselt kokku leppida. Siis ei suudeta otsustada, millist kunstistiili valida. Kuna võimalusi on mitu ja kokku leppida ei suudeta, võib tekkida hirm, et ka ostjate maitsed on sama erinevad," kirjeldas Sooman. Nii valitakse tema sõnul sageli hoone ilmestamiseks hoopis puitmaterjalid või vase- ja rauakarva seinakatted. "Tasapisi hakkab värvimaagia siiski aina enam linnaruumi rikastama," lisas ta.
Graafika võib teha head ja halba
Kommentaar
· Seinamaaling rõõmsutab silma
Anne Oja, Arco Vara kinnisvaraanalüütik
· Linnapildis võivad seinale ja plankudele tehtud joonistused olla värskendavad, kuid kindlasti ei sobi seinamaalingud igale poole ja propagandast tuleks hoiduda. Liiga palju seinamaalinguid ajab pea ringi käima ja mõjub põhjamaises arhitektuuripildis liiga kirjult. Seni, kui seinamaalinguid on suhteliselt vähe, tulevad nad tavaelu halluses eriti selgelt esile ning rõõmustavad silma.
· Minu lemmikud on n-ö Novira kass Küti 2 ja Küti 4 varemete seinal ning armastuse kätte lämbuv mees Kalamajas. Üks äge kass on ka kesklinnas Pärnu mnt seinal (Pärnu mnt 31) ja teine Kadriorus uute Tivoli kortermajade lähedal. Päris meeldiv on ka Ülemiste City seinal olev vihmavarjuga neiu.
· Arvestades seda, kuidas mainekad ettevõtted Ülemiste Citys üha uusi ja uusi büroopindu üürivad, võib teha järelduse, et kontseptsioonide sobivuse korral avaldab supergraafika kinnisvarale positiivset mõju.
· Maalingute levik sõltub kinnisvaraarendajate ning majaomanike eelistustest ja seinte graafikaga katmise kuludest.
LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on supergraafika linnapildis ajutiselt ning sobivatel hoonetel igati kohane. Teisalt vähendab see luitunult ja kulunud sõnumiga väärikate hoonete väärtust.
"Kattuva maitse puhul võib supergraafika hinda tõsta, siiski praktikas selliseid näiteid palju ei leia," sõnas Saksing, lisades, et inimeste maitsed on erinevad ja ajas muutuvad. "Teisalt ajutise lahendusena toob see hoonele suurema tähelepanu, mis asutuste ja ettevõtete puhul võimaldab vähendada kulusid turundusele ja kasvatada käivet."
Suurepärane autor ja tema teos on Saksingu hinnangul siiski märkimisväärselt kallis lahendus, mida saavad endale lubada vähesed kinnistute omanikud. "Samuti on see pikemas perspektiivis siiski ajutine lahendus, sest iga fassaad vajab hooldust, mis omakorda tähendab graafika uuendamist või uut viimistlust," selgitas Saksing.
Ta lisas, et omanik peab supergraafika puhul arvestama, et suure tõenäosusega see vähendab eelpool toodud põhjustel pikemas perspektiivis kinnisvara hinda. Samas märkis Saksing, et näiteks Kalamaja industriaalsed hooned on selleks lausa loodud. "Selles piirkonnas tõstaks supergraafika kinnisvara hinda."
Rõõmsaid toone tänavatel vähe
OÜ Aadlivilla Kinnisvara juhatuse liige Peeter Meus märkis, et Tartus, kus büroo põhiliselt tegutseb, pole supergraafika levinud. "Pigem on viimastel aastatel märgata Tartus valmivate uute korterelamute puhul ühesugust tumehalli välisvärvitooni," tunnistas Meus, lisades, et tegelikult võiksid uued majad olla rõõmsamates toonides.
Vanade puumajade välisfassaadi renoveerimisel kasutatakse Meusi sõnul värvikombinatsioone rohkem. Samas tõi ta ebaõnnestunud värvikombinatsioonide kohta näiteks Pepleri tänava Audentese-Mainori õppehoone, mis aastaid tagasi renoveeriti ja värviti erkpunaseks. Lisaks paigaldati maja seina valgustavad prožektorid. "Tulemus oli see, et naabermajade elanikud ei saanud öösiti magada, kuna punase värvi peegeldus tungis nende akendest sisse,“ kirjeldas ta.
Meus märkis, et supergraafikat võiks rohkem kasutada. "Kui see on oskuslikult tehtud ja ei ole ülepakutud, teeks see linnaruumi helgemaks ja positiivsemaks. Kui vaadata Tartu puumajade fassaadide üldist seisukorda - paljud majad on aastaid värvimata - ei tohiks küll inimestel midagi värvi vastu olla. See annaks üldpildile ja kinnisvarale endale Tartu puhul juurde," selgitas Meus.
Ta lisas, et iga uus asi linnapildis on võõras ja vajab harjumist. "Hea näide on Rakvere jõulukuusk, mis enne lõplikku valmimist ja tulede süütamist sai kõvasti kriitikat, kuid pärast hakkas kõigile meeldima.“
Kommentaar
Vanem põlvkond on graafika jaoks liialt konservatiivne
Kadi Murr, Domus Kinnisvara turundusjuht
· Supergraafika kasutamine linnapildis rikastab üldilmet, kui see on tehtud õiges kohas ning õige temaatikaga. Kui seda on kasutatud läbimõeldult, võib see kinnisvara ja ümbritseva keskkonna väärtust tõsta. Kindlasti sobiks see Kalamaja piirkonda. Teine võimalik kasutuskoht oleks uued elurajoonid, kuhu on jäänud veel tööstushooneid ja lagunenud maju.
· Supergraafika vähene kasutamine tuleneb ilmselt eestlase konservatiivsusest ning vähesest julgusest teha midagi uut ja teistmoodi. Mida rohkem kasvab peale uut põlvkonda oma avatud meele ja loomingulisusega, seda rohkem näeme seda ka linnapildis. Samas kehtib reegel, et less is more. Iga asjaga on nii, et kui see on mõõdukas ja maitsekas, on see omal kohal ja tore. Nii pea, kui seda hakatakse mõtlematult igal pool kasutama, muutub see inetuks ja pigem loob halvamaigulist imagot.
· Kinnisvara ostjatele on tähtsad objekti asukoht ning sobiv suurus, planeering, hind jne. Ostjad jagunevad kaheks: ühed väärtustavad terviklahendust ehk vaadatakse kogu piirkonda, püüdes end sobitada keskkonda, sest kaunis linnaosa koos iseloomuga majadega tekitab inimestes parema tunde. Teised on need, kellele on esmatähtis ainult tema nelja seina vahel toimuv.
Linn aitab supergraafika majaseintele
Tallinn on toetanud projektiga „Fassaadid korda" ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu katmisel, et aidata parandada elamute soojapidavust ja välisilmet.
Möödunud aastal muutusid paljud õigusaktid ja KredExi rekonstrueerimistoetuse tingimused, millele oli eelnevalt "Fassaadid korda” toetus üles ehitatud. Seetõttu koostati selleks aastaks uus linnavolikogu määrus, kuhu lisati ühe toetatava meetmena toetus supergraafika loomiseks. Sama toetust on võimalik taotleda ka "Hoovid korda” projekti raames.
"Fassaadid korda“ projekti puhul on graafika mõeldud elamutele, mida rekonstrueeritakse ning kus tööde tellija on korteriühistud.
Lasnamäe linnaosavalitsuse peaspetsialisti Ülo Kamariku sõnul on supergraafika jaoks piisavalt pinda - näiteks kõik ilma akendeta otsaseinad -, kuid projekti raames palju suuremõõtmelist graafikat linnapilti siiski ei lisandu. Eelkõige seetõttu, et linna toetuse maksimummäär on 3000 eurot.
Supergraafika kasutusala linnapildis on laiem kui ainult vanemate majade fassaadid. Tallinna linna noortevolikogu korraldas mõni aasta tagasi supergraafika konkursi eesmärgiga kaunistada linnapilti Laagna tee lõpus asuva tunnelis. Tallinna linna noortevolikogu vilistlaskogu liikme Aune Marjapuu sõnul valis projekti „Supergraafika konkurss Tallinnas“ tööd välja noortest, kunstnikest ja linnaametnikest komisjon.
Töid saatis kokku 31 kunstnikku Eestist, Soomest ja Lätist. Tegu oli esimese supergraafika projektiga Tallinnas, mida toetas ja rahastas linn.
Marjapuu sõnul on välismaal palju häid näiteid sellest, kuidas saab supergraafikaga maju ja hooneid kaunistada. "Miks mitte teha seda ka Eestis? Sedasi saaks parandada nii halvas seisukorras olevaid hooneid kui ka anda kinnisvarale lisaväärtust," märkis ta. "Loodan, et supergraafikat nähakse tuleviku kunstivooluna ning linna tekib kohti, kus ka noored saavad oma oskusi legaalselt arendada ja proovile panna.“
15.08.2015 Äripäeva Kinnisvara lisa
Heli Lehtsaar-Karma kinnisvaralisa toimetaja
Tartu elamispindade üüriturul on populaarseim kaup 1–2-toaline korter kesklinnas, mille eest ollakse valmis maksma 250–300eurostkuuüüri.Üürnike rõõmuks on viimastel aastatel märgata ka korterite seisukorra paranemise tendentsi.Ülikoolilinna elamispindade üürituru tippaeg kestab maist augustini. Sirle Uiga, Aadlivilla Kinnisvara OÜ maakler kinnitas, et augusti alguses oli üüriturul piisavalt pakkumisi, kuid neid on jäänud vähemaks võrreldes juulikuuga, sest paljud tudengid on juba omale korteri üürinud. “Juulist septembrini on Tartu üürihinnad üldiselt 10–20% kõrgemad, kui teistel perioodidel. Septembris on pakkumisi juba vähem ja hinnad ei ole veel alanenud. Tavaliselt rahuneb üüriturg maha ja hinnad langevad oktoobris-novembris, kuid seda ka mitte igal aastal, see sõltub ka üldisest majandusest ja kinnisvarahindade kõikumisest” mainis Uiga.
Eero Saar kinnisvarabüroost Parim Päev ütles, et augustis pakkumisi on, aga tuleb nende otsimisega tegeleda, sest osa kinnisvarabüroosid hoiab vanu pakkumisi meelega üleval, et tekitada mulje, nagu kortereid ei oleks saada ning kõik üürikad lähevad kohe kaubaks. “Korteri otsimiseks tuleks võtta aega ja helistada järjest kuulutusi läbi. Näiteks kuulutus, mis sisestatud portaali üle kuu tagasi, võib-olla ikkagi alles” juhendas Saar. Kesklinn eelistatuim. Maaklerite sõnul soovivad tudengid praegu üürida peamiselt 1–2-toalisi kortereid ning eelistatakse Tartu kesklinna või selle lähiümbrust. Robinson Kinnisvara maakler Ene Lina lisas, et lepitakse ka kaugema asukohaga, kui üürihind on soodsam ja on olemas hea bussiühendus. “Näiteks Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengid elavad tihti Annelinnas, kuigi kool asub teiselpool linna,” selgitas Ene Lina. Eero Saar tõi välja, et tudengid eelistavad piirkonda, kus asuvad õppehooned. “Palju huvilisi on kesklinna, aga sama raha eest saab näiteks Annelinna palju paremas olukorras ja pealegi soodsama hinnaga. Hästi lähevad kaubaks kesklinna-poolsemad Annelinna korterid” viitas Saar. Sirle Uiga mainis, et kui varasematel aastatel üüriti rohkem korterid mitme peale, siis praegu soovitakse rohkem üürida kas üksinda või kahekesi, sest tahetakse suuremat privaatsust. Ka Ene Lina kogemus on sarnane: võimalusel soovib tudeng üürida eraldi korterit, kuid kui finantsiliselt ei ole võimalik, siis üüritakse soodsam tuba korterist või eramust. Kommuuni enam ei taheta. Seevastu Eero Saar kinnitas, et tema näiteks pole tubadega korteritest viimase kümneaasta jooksul tegelenud.“ Minu arvates pole nende vastu huvi. Kui tubasid üldse väljaüüritakse, siis peamiselt tuttavate kaudu. Näiteks kui on seltskond üürinud suurema korteri kambapeale ja keegi neist tahab ära minna, siis otsitakse asendajat peamiselt sotsiaalvõrgustike kaudu,” leidis Eero Saar. Järjest enam tekib ka neid, kel on võimalus lapse õpinguteajaks Tartus korter hoopis osta ning seegi mõjutab üüriturgu. “Kuna pangaintressid on madalad ja üürihinnad kõrged, siis eelistavad paljud lapsevanemad, kellel on vaba raha või kes saavad laenu, oma lapsele korteri hoopis osta. Kui seda teha 3–5 aastase perspektiiviga, siis on see tõenäoliselt üürimisest majanduslikult kasulikum,” tutvustas Sirle Uiga. Kui tudengite eelistused üürikorteri asukoha, hinna ja korteri suuruse osas on jäänud aastatega samaks, siis muutunud on nõudmised üüripinna kvaliteedile.“ Eriti viimastel aastatel on üüriturg muutunud professionaalsemaks. Kuna pakkumisi on palju, siis konkureerivad erinevad üürikorterid omavahel. Üürileandjad on sunnitud aina enam pingutama selleks, et head ja stabiilset üürnikku leida. Selgelt on tõusnud üldine kvaliteet –korterite seisukord on paranenud. Üürnikud nõuavad kindlasti oma WC ja pesemisvõimaluse olemasolu,” tutvustas Lina. Korterite kvaliteet aina parem. Ka Eero Saar kinnitas, et kehvemad korterid on läinud odavamaks ning paremate korterite eest võib rohkem küsida. Tema sõnul ollakse üldiselt nõus rohkem maksma, kui korter on heas korras, st kvaliteetselt remonditud, integreeritud köögimööbli ja-tehnikaga. “Eelistatakse remonditud kortereid, keskkütte ja pesumasinaga. On elementaarne, et sanitaarruumid on kaasaegselt renoveeritud. Viletsa olukorraga kortereid ei soovita ning tihti võibki nende üürnikuks sattuda nõrga maksedistsipliiniga üürnik,” hoiatas Eero Saar.
Igale rahakotile leiab midagi sobivat. Tartus võib toa suuremast korterist leida ka alla 100eurose üürihinnaga, 1-toalise korteri eest peab olema sõltuvalt asukohast ja seisukorrast valmis väljakäima 150– 300eurot. Robinson Kinnisvara maakler Ene Lina tõi näite, et 2-toalise eest kesklinna piirkonnas ollakse valmis maksma 300–320 eurot üüri.“ Lisanduvad kommunaalkulud, mille suurust jälgitakse väga hoolega. Lõplik otsus tehakse arvestades talviseid võimalikke maksimaalseid kulusid,” rääkis Ene Lina. Muidugi leidub Lina sõnul ka üürnikke, kes on 300 eurosest keskmisest valmis rohkem maksma, näiteks välistudengid Soomest. “Välistudengite arv on viimastel aastatel kasvanud ning lisaks Soomele tuleb neid ka kaugematest paikadest, näiteks Aasiast. Sealt pärit tudengid otsivad aga soodsamaid võimalusi ning sageli ei ole nad siin ka pikaks ajaks.” Aadlivilla Kinnisvara maakler Sirle Uiga rääkis, et kuna Tartu kesklinnas on valdav enamus nn. “Hruštsovka” tüüpi korterid, mis on 2-toalised ja läbikäidava toaga, siis paljud tudengid üürivad selliseid korterid kas üksinda või kahekesi. “Nende korterite hinnatase on hetkel 280– 350eurot,hind sõltub korteri seisukorrast ja sisustusest. Kuna 1-toalisi kortereid on kesklinnas vähe, siis nende hinnad jäävad 250–300 euro vahele.Tudengid soovivad üürida kortereid hinnaklassis 250–300 eurot, aga tihti tuleb maksta rohkem kui 300eurot,” tõi Uiga välja soovide ja tegelikkuse vahelised käärid. Portaali KV.ee vahendusel pakuti augusti alguses üürimiseks ka palju tube suurematest korteritest või eramutes. Toa üürihinnad kõikusid vahemikus 85–190 eurot sõltuvalt asukohast ja korteri seisukorrast, lisandusid kommunaalmaksed.
05.01.2015 Valgamaa Teataja
http://eestielu.delfi.ee/valgamaa/elu/valgamaa-tuhjad-moisad-ootavad-raha-ja-inimesi?id=70494841
Valgamaa tühjad mõisad ootavad raha ja inimesi
05. jaanuar 2015 15:30, Madis Hindre, Helme Kihelkonnaleht
Nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone (pildil) on Otto Wildau (1873-1942) kavandatud.Foto: www.taagepera.eu.
Üle Eesti on kümneid, kui mitte sadu endisi mõisahooneid, mis ootavad, et keegi need eluga täidaks. Paraku tähendab see enamasti kalleid renoveerimistöid ja nii kaovad üha uued suurejoonelised plaanid unustusse.
Helme vallas asuv Taagepera loss võlub oma iluga nii turiste kui pulmalisi, kuid sama arhitekti poolt kavandatud ja Taagepera tütreks kutsutud Holdre loss ootab senini kordategemist. Hoone, milles on tegutsenud nii kool, pioneerilaager kui piimameierei, seisab juba veerandsada aastat tühjana.
Mitmeid kordi omanikke vahetanud maja ostsid 2004. aastal Vahur Kivistik ja Owe Ladva ning peagi paistis lossile lootus. Mehed tellisid muinsuskaitse eritingimused ning asuti koostama projekti, mille järgi majja hotell rajada. Muinsuskaitseinspektor Mari-Liis Paris ütles toona Valgamaalasele, et maja päästmiseks oli viimane aeg ning kõik osapooled avaldasid lootust, et peagi saab asuda suuremate tööde kallale.
Avariiremont küll tehti, katus sai korda ja kõik avad suletud, kuid siis jäid asjad seisma. Parise sõnul teeb omanik küll muinsuskaitseametiga igakülgset koostööd, et maja säilitada, kuid restaureerimiseks jääb tal jõudu väheks. „Kahjuks pole Kivistikul enam teist partnerit ja nüüd ta otsib kedagi, kes temaga ehituses kaasa lööks,“ sõnas Paris. Nimelt sai endisest Maksuameti peadirektori asetäitjast Kivistikust juba mõned aastad tagasi hoone ainuomanik. Samas peab Paris oluliseks, et loss pole päriselt hooletusse jäetud– seinad on toestatud ja katus lapitud. „See, mis oli vahepeal tuulte ja tormide ja vihma käes, on nüüd vähemalt hoitud,“ sõnas Paris.
Hulga trööstitum näeb praegu välja 1870. aastal ehitatud Pokardi mõis. Pärast vabadussõda kingiti maja sõjakangelasele Aleksander Jaaksonile, kelle omanduses püsis see kuni vabariigi langemiseni. Jaakson, kes vabariigi lõpuaastatel pidas ka haridusministri ametit, tapeti 1942. aastal Vjatka surmalaagris ning maja läks n-ö töölisrahva käsutusse. Nõukogude ajal kolisid sinna lastekodu ja Helme Sanatoorne internaatkool, millele peagi rajati uued, koolimajaks sobilikumad ruumid. Pärast seda ehitati mõisahoone ümber korterelamuks ning selle alumisel korrusel asus tegutsema pood.
Nüüdseks on Pokardi mõis juba aastaid erakätes, kuid selget rakendust sellele pole leitud. Ehkki Helme vallavanema Tarmo Tamme sõnul olid hoone eelmisel omanikul suured plaanid, sai raha ja tahtmine otsa. Sinised kileribad seintel küllkuid praegu lasub maja, nagu ka kogu Pokardi kohal vaikus. Mari-Liis Parise sõnul pole hoone ka muinsuskaitse all, mis tähendab, et otseselt pole kellelgi kohustust ka selle säilimist tagada.
Maja õnnetust saatusest räägib seegi, et kui läinud aasta aprillis pandi mõis müüki 42 000 euro eest, siis juba mõned kuud hiljem ilmus kinnisvaraportaalis kv.ee kuulutus pealkirjaga „Pokardi loss oru serval korteri hinnaga!!“Hinda oli selleks ajaks langetatud koguni neljandiku võrra.
Maja müügiga tegelenud maakleri Peeter Meuse sõnul leiti sellele lõpuks ka ostja. „Uus omanik on välismaalane ja tema paistis olevat vägagi huvitatud maja renoveerimisest,“ sõnas Meus. Seda, mis plaanid uuel omanikul on, Meus öelda ei osanud, kuid sõnas, et projekt peaks peagi valmima.
Nii nagu Pokardis ja Holdres, oli ka Helme mõisas aastaid kool. 1770ndatel rajatud varaklassitsistlikus mõisahoones hakati 1925. aastal õpetama tulevasi põllumehi. Kutsekooli järel andis haridusministeerium maja Helme vallale. Eelnevalt püüdis ministeerium hoonet müüa, kuid edutult.
2009. aastal näis, et mõisahoone leiab siiski väärilist kasutust. Nimelt pidas seda enda jaoks sobivaks Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum ning peagi sõlmitigi viieaastane kasutusleping. Maja renoveerimiseks koostati projekt, mis nägi ette kuni sada klaverit mahutava muuseumi. Ühtlasi esitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele taotlus 30 miljoni krooni suuruse toetuse saamiseks.
„Suured plaanid on maha tambitud,“ kommenteeris Tarmo Tamm toonaseid unistusi. Nimelt jäid saamata need praeguses vääringus umbes kaks miljonit eurot.
„Toona esitati EAS-ile 126 projekti, millest kuut rahastati,“ rääkis klaverimuuseumi idee eestvedaja Alo Põldmäe. „Ühelt poolt ei lubatud ei kohvikutega klaverite töökoda ,millega oleksime võinud teenida, ja samas toodi äraütlemise põhjuseks see, et muuseum ei majanda ennast ära,“ lisas ta.
Ehkki mõisahoones hoitakse praegugi klavereid, toimuvad näitused hoopis Tartumaal Luunjas. „Eks see paradoks ole, et muuseumi pole, aga selle filiaal tegutseb juba paar aastat,“ sõnas Põldmäe.
Et viieaastane kasutusleping on läbi, peetakse nüüd läbirääkimisi, mida majaga edasi teha. Ehkki nii Tamme kui Põldmäe sõnul oleks parim lahendus töötav ja esinduslik muuseum, siis vallavanem selle tarvis kusagilt raha tulemas ei näe. „Oleme rääkinud ka sel teemal, et võiks hoone müüki panna, sest vallal on ka teisi ruume, kus klavereid hoiustada oleks muuseumile mugavam,“ sõnas Tamm. „Samas, kui Alo Põldmäed mõisahoones jätkamine rahuldab, siis kedagi välja tõstma me ka ei hakka,“ lisas ta.
19.11.2012 Tartu Tudeng
https://issuu.com/sandersoorumaa0/docs/tartutudeng_oktoober12/9
28.03.2012 Eesti Päevaleht
http://epl.delfi.ee/news/eesti/korter-renoveeritud-majas-maksab-kumnendiku-vorra-rohkem?id=64142079
Korter renoveeritud majas maksab kümnendiku võrra rohkem
28. märts 2012 Eesti Päevaleht, Kristiina Viiron
Kortermaja renoveerimine tõstab korteri konkurentsivõimet kinnisvaraturul. Määravaks saab, kui pikalt ja kui suures summas on ühistul tasuda remondiks võetud laenu. Foto: Annika Haas.
Ostjad jälgivad kiivalt ühistu laenukohustusi, kui need on suured, jääb tehing pigem katki.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tõdeb, et kortermaja kompleksne renoveerimine tõstab küll korteri konkurentsivõimet kinnisvaraturul, ent ostja jaoks saab määravaks see, kui pikalt ja kui suures summas on ühistul remondiks võetud laenu vaja veel tasuda.
„Kui ühistul on pikalt suur laenumakse peal, mida iga korter tasub, siis võib see olla ka korteri turuväärtust kahandav asjaolu,” märgib Sooman, ja lisab, et peab silmas renoveeritud majades asuvate korterite väärtust. Remontimata majade korterite hind kipub Soomani sõnul remonditud majade korteritest ikka odavam olema. „Tallinna magalates on kortereid müüa rohkem, kui osta soovitakse, ja ära ostetakse parem kraam,” sõnab ta.
„Kui palju renoveerimisega korteri väärtus tõuseb, sõltub sellest, kas maja ventilatsioon ja sisekliima on korras, kas renoveerimisega on saadud korralik energiasääst, kuidas maja välja näeb ning kui suur on korteri kohta laenumakse.”
Sooman nendib, et tihtipeale on saavutatud küll kütte kokkuhoid, kuid tööde tegemiseks võetud laenumaksed söövad säästu ära ning kokkuvõttes tuleb makseid tasuda rohkemgi kui remontimata majas elades. „Kui korter ostetakse omale laenuga, siis vaadatakse jooksvaid kulutusi väga kiivalt,” sõnab ta.
Kallimalt müüa
Selge eelise saab kinnisvaraturul korter, mis asub majas, kus remont on tehtud aastate jooksul kogutud remondifondi abiga või kus hakkavad laenumaksed lõpule saama. Kui maja on igati tipp-topp ja remondilaen tasutud, saab müüja selles majas paikneva korteri eest küsida nii 5–15% rohkem.
Ka Uus Maa kinnisvarabüroo Läänemaa piirkonna maakler Tiiu Treimann on tõdenud, et inimesi huvitab korteriostul väga, kas maja on soojustatud ja kui suur on makstav laen. „Kommunaalmaksed on üks osa ja teine, kas ühistul on laen peal,” selgitab ta. „On ilmnenud halbu üllatusi, kus inimene ostab korteri ja hiljem on ehmatus suur, sest ühistu laenumakse on karm.”
Tartus tegutseva Robinson Kinnisvara OÜ juhataja Peeter Meus märgib, et korteri turuväärtus on tõusnud majades, kus ühistul laenu enam pole.„Kui inimene soetab korteri laenuga näiteks 40 000 euroga ja ühistu laenukoormus on 5000 eurot korteri kohta, siis sisuliselt võtab inimene omale veel laenukoormust peale,” osutab Meus.
Lisaks renoveerimisele ja tasumisega lõppjärgus laenumaksele loeb korteri ostul-müügil Peep Soomani sõnul ka see, millised on majaühistu ja -elanikud.
„Ainuüksi asjaolu, et majas on tegus ühistu ja elanikud, tõstab korteri turuväärtust,” kinnitab Sooman.
VÕRDLUS
Kokkuvõttes võivad kulud suureneda
- 16 korteriga maja renoveeris tänavu suvel küttesüsteemi ja soojustas maja põhjalikult. Selle tarvis võttis ühistu 20 aastaks pangalaenu ja sai ka Kredexilt 15% ulatuses renoveerimistoetust.
- Laenumaksena, millest väike osa läheb maja remondifondi, tuleb igal korteril tasuda 83 senti ruutmeetri kohta. Veebruari küttekulu oli 1,95 eurot ruutmeetri kohta.
- Sama asula sama suures osaliselt renoveeritud majas (soojustatud on pööning, vundament, maja otsad) oli küttekulu veebruaris 2,89 eurot ruutmeetri kohta ehk ligi 1 euro rohkem. Jaanuaris oli nende majade küttekulu vahe vaid 25 senti ehk vastavalt 1,85 ja 2,10 ruutmeetri kohta.
- 15 aastaks võetud laenu tuleb selle maja elanikel tasuda 30 senti ruutmeetri kohta, samuti kogub maja raha remondifondi – suvel 25 senti ruutmeetri kohta, kütteperioodil 10.
- Praegune võrdlusperiood on veel lühike, kuid võib eeldada, et kokkuvõttes tuleb renoveeritud maja elanikel maksta siiski rohkem
18.10.2010.a. Õhtuleht
http://www.ohtuleht.ee/403097/tuhja-sest-rahast-ndash-vahemalt-sai-tast-lahti
"Tühja sest rahast – vähemalt sai tast lahti!" Arvo Uustalu, 18. november 2010, 06:43
SÜNDMUSPAIK: Väidetavalt olevat valla korrakaitseametnik ja endine politseiuurija need mõisaväravad invataksoga purjuspäi maha sõitnud ning seejärel mõisahärrale kallale läinud. (Tiina Kõrtsini)
"Tühja sest rahast – vähemalt sai tast lahti! Kõik me oleme siin tema penide poolt ära puretud," ohkab Tartus Ujula tänavas elav Jüri, kes tänu Peeter Võsa telesaatele vägivaldsest üürivõlglasest lõpuks vabanes.
Eelmise nädala algul puresid Jürit jalast koerad, kelle peremees Mati on aastaid elanud Tartus Jüri kolmetoalises korteris üüri maksmata. Viimases hädas kutsuti kohale politsei ja televisioon. Kuigi täpselt nädal hiljem kolis Mati Ujula tänavast ära, jõudsid ta kileda häälega penid enne seda tänaval hammustada ka kaht tüdrukut.
Raevukad jahikoerad
Ujula tänava õnnetu maja teisel korrusel elav Elmo ütleb, et politseid on Mati ja tema koerte taltsutamiseks kohale kutsutud tervelt seitse korda.
"Paar kuud tagasi virutas ta mulle nõnda kõvasti kangiga vastu kätt, et käsi oli tükk aega paistes. Olin just oma koera tema jahiterjeritest lahutanud ja hakkasin tuppa minema, kui ta mind lõi. Hea, et veel käe ette sain, muidu oleks pea lõhki. Käisin siis ka traumapunktis. Eelmisel laupäeval hammustasid tema koerad tänaval kaht 13–14aastast tüdrukut, kes ka traumapunkti pidid minema. Minu teada sai kannatada ühe tüdruku põlvekõõlus. No ja oma kümme paari pükse on küll meie tänava rahval need koerad katki purenud," tõdeb ta.
Kähriküürilise terjerite tõttu olevat ka Elmo paljukannatanud koer nüüd närviline. "Nood on küll minu koerast veidi väiksemad-lahjemad, aga ründasid alati koos," selgitab ta.
Koertejamast väiksem polnud probleem ka tülika tegelase üürimaksmisega. Kaks aastat tagasi vahendas kinnisvarabüroo Mati korterisse üürile, kuid kunagine juristist õppejõud oskas ka maaklerit petta. "Lubas maakleriga lepingu teha, aga siis hakkas venitama ja venitama ning lepingule alla ei kirjutanudki. Algul vähemalt maksis üürigi natuke, aga siis hakkas üha rohkem võlgu jääma. Viimati, kui tal välja palusin kolida, lubas mind püssist maha lasta," nendib Jüri.
Viimases hädas võeti Matilt elekter. Viimased kaks kuud elaski mees pimeduses.
Läinud nädalal õnnestus Jüril politsei toel lõpuks oma korterisse sisse saada ja Mati kirjutas lubaduse lahkuda hiljemalt 16. novembril kell 20. Samal päeval kell 14 oligi kolimisauto kohal. Veel viimast korda õnnestus terjeritel tänavale pääseda ja kohalikke hirmutada...
Lubas maha lasta
Mati väitis eile Õhtulehele, et tema maksnud üüriraha korralikult Jüri naisele. "Seadus peaks minu kaitseks vahele astuma!" leiab ta.
Mati jäi elektri eest võlgu ligi 2000 krooni, kuid üüriraha ei näinud peremees tänavu enda sõnul sentigi. Ametlike teadaannete järgi on Matil võlgu kaelas üle 100 000 krooni, millest BIG pangale 75 000.
Tartus võiks Tallinna eeskujul luua üürikomisjoni, arvab Robinson Kinnisvara büroojuhataja Peeter Meus juhtunu kohta. "Oma kogemusest tean, et kohtuvaidlus üürnikuga võib aega võtta poolteist aastat ja ka siis ei pruugi veel raha kätte saada. Samas ei tohi ühtki üürnikku kohtu loata välja tõsta – sellega on probleeme isegi kohtutäituritel."